Haittamaahanmuuttajaga mõtlen neid sisserändajaid Aafrikast ja moslemimaadest, kuna nende integratsiooniprognoos on kõige kehvem.
Artikli on tõlgitud soome keelest eesti keelde.
Vaatasin Migris statistikat, et näha, mitu nendest piirkondadest pärit sisserändajat sai viimase 12 kuu jooksul esimese elamisloa või rahvusvahelise kaitse.
Tegin sarnase arvutuse peaaegu aasta tagasi ja sain haittamaahanmuutajate arvuks 10 986, kuid siis ma ei teadnud, et esimese elamisloa saanute hulka ei kuulu rahvusvahelist kaitset saanute arv.
Seega, kui lahutan täpsetest (15068) haittamaahanmuutajate arvust 3000 rahvusvahelise kaitse saanute arvuks, saame 12068. Sellest võib näha, et on olnud teatav kasv.
Kuna haittamaahanmuutajad tulevad selgelt madalama elatustasemega riikidest, võime eeldada, et enamus neist jääb ka Soome, välja arvatud võib-olla õppurid. Nüüd, kui õppisin Migrise veebisaidilt lähemaid andmeid vaatama, nägin ka haittamaahanmuutajate arvu, kes said elamisloa õpingute alusel. Neid oli 2700. Seega, haittamaahanmuutajate arv ilma õppuriteta oleks 12 800.
Kuna õppisin statistikat paremini vaatama, sain teada, et rahvusvahelist kaitset oli saanud 1600 inimest ja sellega seotud pereliitumisi 1346. Seega oleks kokku umbes 3000 inimest saanud humanitaarsetel põhjustel elamisloa.
Tööalase elamisloa said haittamaahanmuutajatest 4100 inimest. Võib eeldada, et ülejäänud haittamaahanmuutajate pereliitumised, mis ei ole seotud rahvusvahelise kaitsega, on seotud tööalase sisserändega, neid oli 5268. Seega oleks tööalase haittamaahanmuutuga seotud elamislubade koguarv 9368.
Nagu numbritest näha, saab suurem osa haittamaahanmuutajatest elamisloa töö alusel. Sellel võib olla mõju asjaolule, et tööalast sisserännet on viimastel aastatel lihtsustatud ja tööalane sisseränne on sellest tulenevalt suurenenud.
Samuti tundub, et humanitaarsetel põhjustel elamisloa saamine on raskenenud
